Viljandi Kitarrifestival

Gambale on kitarrilegend, Grammy auhinna võitja, kolmekordne Grammy nominent ning vaieldamatu geenius, kes on eriti kõrgele tasemele viinud oma erilise kitarrimängutehnika sweep picking. Ta on kirjutanud üle 300 laulu, mille stiilid on seinast seina – alates rokist, funkist ja jazzist kuni RnB-ni välja.

22. detsembril 1958 Austraalias sündinud Frank alustas juba noores eas oma muusikalist teekonda, mis tõi talle rahvusvahelise tuntuse. Virtuoosne kitarrist ja helilooja Frank Gambale murrangulised panused on jätnud kaasaegse muusika maailmas kustumatu jälje.

1980. aastate alguses sai Frank tuntuks Chick Corea Elektric Bandi liikmena, panustades oma erakordsete oskustega Grammy võitnud albumitesse, mis nihutasid fusion-jazzi piire. Tema soolokarjäär tõusis hüppeliselt kriitikute poolt tunnustatud albumite, nagu “Brave New Guitar” ja “Live!” väljaandmisega.

Lisaks oma instrumentaaloskustele on Frank Gambale viljakas helilooja, kelle kompositsioonid näitavad dünaamilist ulatust, alates keerukatest kitarrisoolodest kuni meloodiliste lõikudeni.

Frank Gambale’i mõju ulatub lavast ja salvestusstuudiost palju kaugemale. Tema haridusalane panus, sealhulgas õpperaamatud ja videod, on andnud eri põlvkondade kitarristidele võimaluse arendada oma tehnilisi oskusi ja kunstilist häält.

Džässilegendina kirjeldas Chick Corea Franki järgmiselt: “Kõik, mida ta kitarriga puudutab, muutub kullaks.”

Frank Gambale – kitarrid ja vokaal
Jerry Leonide – keyboard
Dominique di Piazza – bass

“See on džäss, aga see lihtsalt ei kõla nii” – selliselt kirjeldab virtuoosne kitarrist Oz Noy oma joovastavat segu džässist, funkist, rokist, bluusist ja RnBst.

Iisraelis sündinud Oz alustas oma professionaalset muusikukarjääri 13-aastaselt, mängides džässi, bluusi, pop- ja rokkmuusikat. 16-aastaselt mängis ta koos Iisraeli tippmuusikute ja artistidega. 24-aastaselt oli ta üks tuntumaid kitarrimängijaid riigis. Oz oli ka Iisraeli kõrgeima reitinguga telesaate house-bändi liige rohkem kui kaks aastat.

Alates 1996. aastal New Yorki saabumisest on Oz avaldanud tohutut mõju kohalikule ja rahvusvahelisele muusikamaastikule. Tema ainulaadne ja joovastav stiil on rikkunud kõiki instrumentaalkitarrimuusika reegleid, keskendudes gruuvile.

Sellised staarid nagu Keith Carlock, Anton Fig, Vinnie Colaiuta ja Dave Weckl teevad temaga sageli kaasa trummidel, basskitarridel Will Lee, James Genus ja Reggie Washington.
Oz viib läbi ka meistrikursusi The Collective School of Music’is (New York City), Musicians Institute’is (Los Angeles) ja paljudes kohtades veel.

Oma saavutuste eest kitarristina on Oz võitnud ajakirja Guitar Player lugejate küsitluses “Parim kitarririff” (2007), “Parim uus talent” (2008) ja “Parim kitarrimängija” (2013) auhinnad.
Oma karjääri jooksul on Oz välja andnud 14 albumit.

Oz Noy on esinenud, tuuritanud ja salvestanud muusikat koos Richard Bona, Chris Botti, Gavin DeGraw, The Gil Evan Orchestra, Tom Scotti, Don Wasi, Nelly Furtado, Natasha Bedingfieldi, Andy Grammeri, Angelique Kidjo, Matisyahu, Jennifer Hudsoni, Patti Austini, Take 6, Michael Buble, Wiz Khalifa, Shelea, Jordin Sparks, Average White Band, Christopher Cross, TYP, Betty Buckley, Idina Menzel, Luke Nelson, Justin Timberlake, Bonnie Raitt, Lizzo, Dave Mathews, Cat Stevens, Scary Pockets ja paljude teistega.

Oz Noy – kitarr
Jimmy Haslip – bass
Anton Fig – trummid

Rainer Jancis on kitarrist ja helilooja, kelle sulest on lisaks tuntud rockansambli Metro Luminal muusikale tilkunud aegade jooksul noodipaberile veel kaks tunnustatud balletti (“Tantsumaraton”, “Ninasarvik”, koreograaf Mai Murdmaa), mis mõlemad on suurvormid ning milles on elektrikitarri kasutatud erinevates häälestustes ja ebareeglipärastes taktimõõtudes. Samuti on Rainer tuntud oma spontaansete improvisatsiooniliste soolokavadega, kus ta muusikat kohapeal välja mõtleb ja millega ta on esinenud nii Eestis kui ka välismaal.

Kitarrifestivalile on Rainer Jancis tulnud esitlema oma uut vinüülplaati täispika soolokavaga, mis hõlmab tema enda poolt ehitatud jalgade mängitavat trummikomplekti, vokaali, erinevates häälestustes kitarre ja spetsiaalset visuaalprogrammi, mängides paralleelselt mitut instrumenti korraga.

“Kitarr on mind alati huvitanud kui orkestraalne instrument, ja see on siis minu versioon ühemehebändist, mis võimaldab mul koju jätta eelsalvestatud taustaträkid ja looperid ning teha kõike ise reaalajas,” lisab oma viiekümne viiendat juubeliaastat tähistav muusik. “Kuigi trumme ja kuljuseid on varemgi jalaga taktilöömiseks kasutatud, olen töötanud välja rafineerituma meetodi, kuidas ennast perkussioonidel saata. Sealjuures kasutan ka trummilöökide “sämplimist” reaalajas oma kitarri mängust, olles seega ka iseendale metronoomiks.”

Kõike seda ja lisaks veel uhket lampvõimendite ja kitarrikastide kollektsiooni tuleb traadivajutaja Kitarrifestivalile tutvustama.

Toomas Vanema esinemine on midagi progressiivse instrumentaalmuusika austajale – nimelt on ta seganud heavy metal rokki ja elektrilist džässrokk fusion’it, mis moodustavad karmi, kuid eriilmelise terviku. Selline muusika vahendab sügavaid emotsioone, mille sekka võib kuulda ka Idamaade mõjutusi ja muidugi džässi. Kitarrist on koostööd teinud tuntud maailma nimedega nagu Ritchie Kotzen, Nicko McBrain, Mattias IA Eklundh, Stuart Hamm, Virgil Donati, Alex Argento. Kontserdil kuuleb, kuidas muusik end publikule avab ja jutustab oma loo läbi temale omase kitarri käsitluse ja helikeele.

2024. aasta aprillis ilmus autoriplaat Toomas Vanem „Confession“. Mida sellel albumil üles tunnistatakse, seda autor siinkohal lahti seletama ei hakka. Pigem jätab kuulajale vabad käed lasta oma fantaasial lennata, mõtiskleda ja filosofeerida. Ja SEE muusikas ise üles leida.

Toomas Vanem – kitarr
Kaarel Liiv – bass
Andrus Lillepea – trummid
Andrus Rannaääre – klahvpillid